Kas 2016. aastal saab meile osaks EL-i ühtne digitaalne turg

By Kairi, January 3, 2016

2015. aasta lõppes ühtse digitaalse turu uurimisega. Essee valmis mu õpingute raames ning oli teemal eIDAS määruse kehtestamise võimalikkusest. Mis sina arvad, kas ühtne digitaalne turg EL-is on võimalik ning toimib olukorras, kus tänasel päeval moodustab liiduseisene piirideülene digitaalne koostöö vaid 4%?

On märgiline, et just Eesti ning Soome peaministrid sõlmisid 11. detsembril 2013. a teadaolevalt maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe. Koostöö põhifookus seisnes ühiste e-teenuste arendamisel. See tehing avas Euroopa Liidu (EL) praktikas uue ajajärgu: loodi pretsedent digitaalsele piiriülesele valitsustevahelisele koostööle, mis jätab seljataha paberdokumentide ressursimahuka allkirjastamisprotsessi.

2014. aastal valiti Andrus Ansip, endine Eesti peaminister Euroopa Komisjoni (EK) asepresidendiks, vastutades Euroopa ühtse digitaalturu valdkonna eest. Eesti senine kogemus ning edu digitaalsete usaldusteenuste loomisel, disainimisel, juurutamisel ning riigisisesel kasutuselevõtul nii avaliku- kui erasektori poolt on leidnud positiivset vastukaja ning tunnustust ja seadnud Eesti nõuandja ning eeskujuna EL-i liikmesriikide etteotsa.

Digitaalse kirjaoskuse arendamine ning digitaalallkirjastamise kujundamine standardiks loob liikmesriikidele konkurentsieelise muu maailma ees.

Digitaalallkirja usaldusväärsust kohtumenetlustes on hinnanud 2013. aastal oma teadusartiklis John D. Gregory. Tema hinnangul on digiallkirja kohaldatavus õigussüsteemile konservatiivsuse küsimus. Autor väidab, et tavaõiguses ei ole olemas kehtestatud allkirja vormi nõuet ning elektrooniline allkiri on hea allkiri ilma igasuguse õigusreformita.

Digitaalse allkirjastamise praktiseerimisest tulenev raha ja aja kokkuhoid võimaldab protsesse suuremas mahus ning kiiremini teostada ning kasvatada koostöö mahtu. See omakorda tekitab kõigis osapooltes rahulolu, tõstab efektiivsust, kiirendab protsesse ning kokkuvõttes elavdab majandust. Digitaalne ühtne turg võimaldab genereerida kuni 415 miljardi euro suuruses täiendavat majanduskasvu, luua sadu tuhendeid uusi töökohti ning süvendada teadmistepõhist ühiskonda.

eIDAS määruse eesmärk on suurendada usaldust elektroonsete tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonsele suhtlusele kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste vahel, suurendades sellega avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusust liidus. Eesmärk on luua tingimused elektroonse identiteedi (eID), digitaalallkirjade ja teiste digitaalsete usaldusteenuste paremaks kasutuselevõtuks piiriüleste e-teenuste osutamisel Euroopa Liidus. (Ibid.) Tegemist on nii Euroopa digitaalarengu tegevuskava (ingl. k Digital Agenda for Europe), kui ka ühtse turu akti ühe prioriteediga ning Eesti EL poliitika 2011- 2015 ja Vabariigi Valitsuse tegevuskava prioriteediga. (EK 2015)

Liikmesriikide valitsusasutustele on määruse kohaselt vastastikune digitaalallkirjade tunnustamine kohustuslik ning eesmärk määruse jõustumiseks on seatud 2016. aastaks. Erasektorile kohustuslikkust ei sätestata, kuid võib eeldada, et sünergia tulemusel ning ressurssisäästlikkuse teadvustamisel asub piirideülest digiallkirjastamist rakendama ka erasektor. Elektroonse identiteedi ning teiste digitaalsete usaldusteenuste piiriülene tunnustamine ning kasutuselevõtt on plaanitud 2018. aastaks.

Tänasel päeval kasutab EL-s iga päev internetti 398 miljonit inimest. See on 79,3 % kogu EL-i rahvastikust . Vaadeldes olukorda globaalselt, siis on EL üks kõrgema internetikasutusega piirkond, mille internetikasutajaskond moodustab 12% kogu maailma näitajast. See loob head eeldused liikmesriikide omavahelisele elektroonsele asjaajamisele ning näitab, et ühtse digitaalse turu loomise idee tuleneb liikmesriikide valmidusest ning vajadusest viia riikidevaheline koostöö uuele tasemele. EL-i nelja põhivabaduse – inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise tingimustes on tänasel tasemel digitaalne piiriülene koostöö ajale jalgu jäänud.

Digiallkirjade ning elektroonse identiteedi tunnustamine ning kasutamine annab eelnimetatud põhivabadustele juurde uue dimensiooni, võimaldades kiirema asjaajamise tingimustes viljeleda efektiivsemat ning aktiivsemat koostööd ning hoida kokku ressursse. EL-i keskmine interneti kasutatavus, mis on 75% rahvastikust ning keskmine esmaste digitaaloskuste tase, vastvalt 59% võimaldab prognoosida riikide ning elanikkonna valmisolekut ning paindlikkust rakendada elektroonseid võimalusi oma igapäevaelus ning muuta seniseid harjumusi.

Digiallkirjade vastastikune tunnustamine ning kasutuselevõtt aitab avaliku- ja ärisektori vahelist koostööd tõhustada ning lihtsustada – kui tähitud paberpost liigub EL-i liikmesriikide vahel keskmiselt 3-5 päeva, kahepoolne lepingu liikumine 6-10 päeva, siis digiallkirjastamine annab olulise ajalise efekti, väldates mõned sekundid. Andrus Ansip on märkinud: “Eestis säästame digiallkirja kasutamisega aastas kokku 2 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangu väärtuses aega – iga inimese kohta terve töönädala.“

EL-i liikmesriikide vaheline digitaalne koostöö moodustas 2014. aastal kõigest 4%, USA-s asuvad internetiteenused 54% ning ülejäänud riigid 42%. Arvestades, et 2014. a oli liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtus 2,9 miljardit eurot, siis võib eeldada suurt potentsiaali digitaalse koostöö mahu kasvuks partneritevaheliste lepingute ning tehingute sõlmimisel. Andrus Ansip on toonud esile e-teenuste piiriülese liikumise probleemi – kui riigisiseselt võib digitaalsete teenuste kasutamist pidada aktiivseks, siis piiriülese koostöö teostumine on suureks väljakutseks. Sama on kinnitanud ka Majandus- ja 7 Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg: “Võimalus anda digiallkirja ja tuvastada ennast turvaliselt internetis ID-kaardi abil on lisaks Eestile olemas mitmetes ELi riikides. Probleemiks on aga see, et enamasti riigid neid vastastikku ei tunnusta ning piiriüleste teenuste puhul käib kõik ikka paberil, peagi peaks probleem olema ületatud. See teeb elu oluliselt lihtsamaks näiteks ettevõtjatele, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, kuid ka eraisikutele, kes tahavad kasutada teiste liikmesriikide teenuseid, näiteks meditsiini- või sotsiaalvaldkonnas. Samuti annab see laiemad võimalused tulevastele Eesti e-residentidele, kes saavad Eesti ID-kaardi abil kasutada teenuseid kogu Euroopas.“

Digiallkirjastamine võimaldab eID rakendamisviisidest potentsiaalselt kõige suuremat kokkuhoidu.

Kaks digiallkirjade mittetunnustamisega seotud kohtulahendit:

2013. aastal tõstatati Taani Aarhus Bailiff-i kohtus küsimus laenulepingu kehtivuse üle, kuna kostja oli lepingu allkirjastanud digitaalselt ning hiljem keeldus tehingut tunnistamast ning laenulepinguga seotud kohustusi täitmast. Seoses sellega tõstatas hageja advokaat küsimuse lepingu kehtivuse kohta. Nii esimese kui teise astme kohus leidis, et kuna hagejal ei ole originaaldokumenti osapoolte allkirjadega, siis laenulepingu kehtivust ei saa tõestada. Alates 1. juulist 2014 on Taanis digiallkirjal ametlik staatus, kasutades nemID-d kui ka tunnustades kõiki teisi OCES standarditele vastavate digiallkirjastamise lahendusi.

2011. aastal jõudis Prantsusmaal Tribunal D’Instance D’Epinal, Department Des Vosges kohtusse panga nõue laenuvõtja suhtes, kes ei olnud tasunud laenumakseid. Laenuleping oli sõlmitud 1996. aastal ning 2011. aastal nõuti laenuvõtjalt 9921, 64 eurot koos intressidega. Panga väitel sõlmiti laenupakkumine digitaalselt, kuid kohus nõudis reaalselt allkirjastatud laenupakkumist. Kuna kohus ei leidnud seost laenupakkumise ning laenulepingu vahel, siis kohus panga nõuet kliendi vastu ei rahuldanud.

Digitaalsete usaldusteenuste kasutamine liikmesriikides ID kaardi omamine on kohustuslik 23. liikmesriigis, olles kasutusel peamiselt isikut tõendava dokumendina; 4. liikmesriigis on toimiv ID kaart olemas, kuid selle omamine ei ole kohustuslik, kahes liikmesriigis – Ühendkuningriikides ning Taanis ID kaart puudub. 8 Digitaalsete usaldusteenuste kasutamine EL liikmesriikides, reastatult avalike eteenuste kasutamise kõrgeima määra järgi.

1. Taani: digiallkirjastamine (nemID), autoriseerimine, e-arved, e-kaubandus, e-valitsus, e-retsept, meditsiiniliste andmete edastus, eeltäidetud andmed. Interneti kasutavus 92% (16-74.) rahvastikust. ID kaarti kasutusel ei ole. Kasutatakse paroolikaarti. 2. Eesti: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-valimised, e-riik (x-tee), e-valitsus, eretsept, e-residentsus, e-äriregister, e-kool, e-politsei, i-valimised, e-pilet, emaksuamet. Piiriüleselt pakutav e-residentsus. Interneti kasutavus 82% rahvastikust. 3. Holland: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-valitsus (e-riik) – eeltäidetud andmete elektrooniline edastamine, meditsiiniliste andmete edastus (kasutatavus 76%), eretsept (94%). Interneti kasutatavus 91% rahvastikust. 4. Soome: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept. Interneti kasutatavus 92% rahvastikust. ID kaart ei ole kohustuslik. 5. Rootsi: e-arved, e-riik – eeltäidetud andmed, e-retsept, meditsiiniliste andmete edastus. Rootsi on kõrgeima internetikasutatavusega (91% rahvastikust) riik EL-is. ID kaart ei ole kohustuslik. 6. Hispaania: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (64%), e-retsept (53%). Interneti kasutatavus 71%. 7. Portugal: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (43%), e-retsept (3,1%). Interneti kasutatavus 61%. 8. Prantsusmaa: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (28%). Interneti kasutatavus 80% rahvastikust. ID kaart ei ole kohustuslik. 9. Iirimaa: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (27%). Interneti kasutatavus 80% rahvastikust. 10. Austria: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept. Interneti kasutatavus 77% rahvastikust. ID kaart ei ole kohustuslik. 11. Belgia: ID kaart omab kiipi alates 2005. aastast. Kasutusalad: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept. Interneti kasutatavus 62% rahvastikust. 9 12. Malta: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept. Interneti kasutatavus 69% rahvastikust. 13. Poola: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (11%) , e-retsept (4,4%). Interneti kasutatavus 63% rahvastikust. 14. Itaalia: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus Interneti kasutatavus 85% rahvastikust. ID kaart ei ole kohustuslik. 15. Leedu: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus. Interneti kasutatavus 69% rahvastikust. ID kaart ei pole kohustuslik. 16. Saksamaa: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed (võimalust kasutab vaid 18% rahvastikust), meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (15%). Interneti kasutatavus 70% rahvastikust. 17. Horvaatia: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus. Interneti kasutavus 65% rahvastikust. 18. Küpros: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (16%). Interneti kasutavus 65% rahvastikust. 19. Läti: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (6%). Interneti kasutatavus 72% rahvastikust. 20. Kreeka: e-arved, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (17%), eretsept (18%) Interneti kasutatavus: 85%. 21. Sloveenia: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete (5,4%), e-retsept (0,6%). Interneti kasutatavus 76%. 22. Luxemburg: e-riik – eeltäidetud andmed, e-retsept. Interneti kasutatavus 69% rahvastikust. 23. Rumeenia: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete (16%), e-retsept (69%). Interneti kasutatavus 48% rahvastikust. 24. Tšehhi: digiallkirjastamine, autoriseerimine, e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept. Interneti kasutavus 76% rahvastikust. 25. Ungari: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (12%) , e-retsept (2,2%). Interneti kasutatavus 85%. 26. Slovakkia: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus (7,4%), eretsept (3,5%). Interneti kasutatavus 68% rahvastikust. 10 27. Bulgaaria: e-riik – eeltäidetud andmed, meditsiiniliste andmete edastus, e-retsept (osakaal vaid 4,6% retseptidest). Interneti kasutamine 54% rahvastikust.

Ühendkuningriikides on üritatud ID kaarti kasutusele võtta, kuid katse ebaõnnestus. Riigis digiallkirjastamist ei kasutata, pigem on loodud automaatselt toimiv süsteem, kus klient identifitseeritakse kasutuses olevate plastikkaartide abil – näiteks pangas identifitseeritakse inimene deebetkaardi parooli järgi, digiallkirjastamise asemel aktsepteeritakse telefonikõne. Lapse sünni korral pole tarvidust eraldi ametiasutuses sündi kinnitamas käia, vaid lapsetoetus laekub vanema pangaarvele ilma täiendava teavituse või kinnituseta.

Eelnevast lähtudes võib järeldada, et siseriiklikult on liikmesriigid digitaalsete usaldusteenuste arendamises teinud suuri edusamme. Loodud on mitmed süsteemid ning toetav seadusandlus. Valitsusasutustega suhtlemine on lihtsustatud enamikes riikides, võimaldades kodanikel eeltäidetud andmete läbi hoida kokku asjaajamisele kuluvat aega. Küll aga ei saa rahul olla teenuste juurutamisega: ülevaatest selgub näiteks, et kõigis eelnimetatud riikides on küll olemas toimiv e-retsepti teenus, kuid läbi süsteemi liigub EL-is keskmiselt vaid 27% väljastatud retseptidest. Eestis on e-retsepti teenuse kasutamine 100% tasemel, paljudes riikides aga 0-4%.

Süsteemi madala kasutamisaktiivsuse põhjuste leidmisel ning parendamisel tuleb teostada protsessi analüüs selgitamaks välja, millises etapis saab digitaalse retsepti väljastamist paremini korraldada ning kuidas raviasutuste ning apteekide tehnoloogilist ning tööjõu võimekust tõsta. Sarnast protsessianalüüsi saab teostada kõigi digitaalsete usaldusteenuste puhul, mis on riiklikul tasemel võimaldatud, kuid ei leia kasutamist. Siseriiklike e-teenuste kasutamise tase ning suhtumine võib peegeldada ka piiriülese digitaalse koostöö valmidust.

Digitaalse usaldusteenuse kasutamise algidee on ressursside kokkuhoid – teenuste praktiseerimine sõltub ka kasutajamugavusest. Teenuse lihtne navigatsioon, arusaadav funktsionaalsus, heal tasemel disainlahend võivad suurendada usaldusväärsust ning valmisolekut ja soovi teenust kasutada.

eIDAS määruse jõustumise tõenäosust tähtajaks suurendab asjolu, et juba täna kohustuvad liikmesriigid vastastikku tunnustama usaldusteenuste nimekirja, TSL-i lisatud elektroonseid teenuseid. Digidoc 3-e installeerimine võimaldab automaatse ligipääsu TSL nimekirjadele ning iga riigi osas on välja toodud usaldusväärsed teenusepakkujad.

Digitaalsete usaldusteenuste kasutamist mõjutavateks teguriteks ning eIDAS määruse rakendumise eelduseks võib pidada järgnevaid näitajaid:

• Liikmesriikide institutsioonide ja ametiasutuste vaheline digitaalne koostöö ning sellest johtuvalt ressursside kokkuhoiu kommunikeerimine meediakanalites. Ametkonna piirideülese digiallkirjastamise parimate praktikate ning ressurssisäästlikkuse propageerimine tõstab elanikkonna teadlikkust. Oluline on protseduurireeglite muutmine ning kinnipidamine uuest standardist. eIDAS määrus saab jõustuda siiski vaid siis, kui valitsustevaheline piirideülene digiallkirjastamine saab jõustumise päevast standardiks.

• Internetiühenduse kättesaadavus, kvaliteet, kiirus ning hind 97% EL-i territooriumist on kaetud internetileviga, sajast inimesest 72 kasutavad mobiilsidet. Kuid vaid 26% on ühendunud kiire (vähemalt 30Mbps) internetiga. Aeglane internet võimaldab e-posti haldamist, kuid mitte failide üles- ning allalaadimist ning ühenduses võivad olla katkestused. EL-i elanik kulutab keskmiselt 1,4% oma netosissetulekust internetiühendusele.  Internetiühendus on kallis ning liikmesriikide äärealad ei ole ei 3G ega 4G ühendusega kaetud. Teenust saab eraldi tellida, kuid see on kallis ning ei pruugi olla stabiilne. Laiapõhjaline digitaalsete teenuste kasutamine eeldab kiiret ja soodsat internetiühendust. Liikmesriikide lõikes on soodsaim internetiteenus Eestis.

• Turvalisus 12 EL on loonud usaldusteenuste turvalisuse tagamiseks autoriseerimist ning identifitseerimist võimaldava platvormi STORK 2.0, mis on suunatud kodanike ning äriühingute riigipiirideülese mobiilsuse tagamiseks. Platvorm ei sisalda isikuandmeid ning võimaldab iga tehingu tarvis uusi paroole. (eiD, Stork 2.0, 2015)

• Mobiilse ID kasutamine ning kättesaadavate teenuste kasutamine Mobiilse ID juurutamine ning kasutuselevõtt hoogustab digitaalsete usaldusteenuste kasutamist ning võimaldab ligipääsu teenustele sõltumatult internetiühendusest.

• Vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavus ning ühilduvus Digitaalne allkirjastamine ning teiste usaldusteenuste kasutamise lihtsus on ressursisäästlikkuse kõrval olulisemaid tegureid, mis teenuste kasutamist hoogustab.

• Wi-Fi ning Li-Fi levik ning kiiruse kvaliteet avalikus ruumis Juhtmevaba interneti levik ka avalikus ruumis lihtsustab teenuste kasutamist. Li-Fi kasutuselevõtt ning levik EL-s ergutab samuti digitaalsete teenuste kasutuselevõttu ning on turvalisem kui Wi-Fi, kuna ei levi läbi seinte, mis on avaliku interneti korral turvalisem. Maailma riikide lõikes on koostatud nimekiri kiireimat avalikku Wi-Fi teenust pakkuvad riigid. 20-st väljatoodud riigist on EL-i liikmesriike 16, eesotsas Leedu, Horvaatia ning Eestiga, esimene mitte-EL-i riik on 16. kohal asuv Singapur. (Forbes, 2015)

• Tasuta tarkvara ning riistvara jagamine ettevõtetele ning eraisikutele Digiallkirjastamiseks vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavus ning lihtne kasutuselevõtt vähendab barjääri uute harjumuste kasutuselevõtmisel.

• Digitaalse kirjaoskuse koolitajate kaasamine ning koolitamine. Riigisisese koolitajate võrgustiku loomine (Eesti näitel sarnane projekt Vaata Maailma), mille käigus kaasatakse vabatahtlikud digitaalse kirjaoskuse koolitajad, kes asuvad koolitama piirkondlikes keskustes. Põhioskuste tasemel interneti oskuse keskmine tase on EL-is kõigest 59% )

• Ettevõtjate ning eraisikute harimine läbi tasuta digitaalse kirjaoskuse koolituste. Piirkondlikud koolitused võimaldavad kõigil soovijail läbida digitaalse kirjaoskuse koolituse ning koos juhendajaga läbi teha kõik digiallkirjastamise ning teiste digitaalsete usaldusteenuste etapid. Koolituste tarbeks tuleks trükkida infovoldikud ning vajadusel jaotada tasuta ID kaardi lugejad.

Euroopa ühtse digitaalse turu suurimaks väljakutseks on turvalisuse tagamine. Kui vaadelda küberrünnakuid reaalajas, siis on peamisteks rünnaku sihtmärkideks USA ning Saudi Araabia internetiteenused ja veebilehed.

Põhjuseks võib pidada asjaolu, et tegu on enim internetiseerunud piirkondadega ning ettevõtete ning isikute digitaalsetel kontodel on rahalised vahendid või liiguvad suured andmemahud. EL-i liikmesriikidest langeb tänasel päeval enim küberrünnakute ohvriks Prantsuse, Hispaania ning Küprose serverites asuvad internetilehed ning rakendused.

Digitaalse ühtse turu tingimustes peab riikliku info, isikuandmete ning finantsteenuste turvalisuse tagamine olema prioriteetne ning see võib teenuste kasutajamugavust teatud juhtudel vähendada.

2014. aastal vaatlesid Tallinna Linnavalitsuse kutsel kohalikke e-valimisi 6-liikmeline vaatlejate rühm Alex Haldermani ja Soome internetiturvalisuse ekspert Harri Hursti juhtimisel. E-valimise riskide uurimiseks taaselustati doktorantidega laboris e-valimiste süsteem ning simuleeriti küberrünnakuid. Oma uurimuses leidis komisjon, et Eesti e-valimiste süsteem ei pidanud ründesimulatsioonile vastu ning seetõttu ei ole turvaline. Eesti Valimiskomisjon ei olnud vaatlejate väidetega nõus, tuues esile süsteemi iga-aastase parendamise ning kontrollsüsteemi loomise.

2013. aastal tõstatus isikuandmete kaitse ning interneti turvalisuse teema päevakorda seoses lahvatanud USA-poolse (NSA) pealtkuulamis- ja isikuandmete lekkimise skandaaliga. Saksa liidukantsler Angela Merkel käis juhtumi kontekstis välja idee luua USA-st sõltumatu Euroopa internetikeskkond. Ettepanek laideti internetiekspertide poolt maha, tuues põhjuseks interneti killustumise “isoleeritud regionaalsete andmesüsteemide kogumiks”.  4. Juulil 2013 võeti vastu resolutsioon USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ning EL-i liikmesriikide jälgimisasutuste ja nende mõju kohta EL-i kodanike eraelu puutumatusele. Resolutsioonis mõistetakse hukka spioneerimine EL-i esindustes, avaldatakse muret Atlandi-üleste suhete osas, nähakse ohtu diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni tõsise rikkumise üle ning esitatakse nõudmised EL kodanike põhiõiguste ning isikuandmete kaitseks.

Essee eesmärk oli uurida eIDAS määruse tähtajaks rakendamise võimalikkust. Essees hinnati digitaalsete usaldusteenuste kasutamist liikmesriikides, võimalikku valmidust määrust rakendada, toodi esile võimalikud tegurid, mis loovad eelduse määruse rakendumiseks. EL-i liikmesriikide keskmine internetikasutatavus on küll kõrge, kuid kiire internet on kasutusel vaid 27% kogu EL rahvastikust. Sellest näitajast võib järeldada, et internetti kasutatakse peamiselt uudiste, e-posti ja veebilehtede lehitsemiseks, kuid andmevahetuste, digitaalsete usaldusteenuste kasutamise osas võib sellisest interneti kiirusest väheks jääda.

Liikmesriikide valitsused on loonud mitmeid siseriiklikke süsteeme, sealhulgas evalitsuse ning on loonud võimalused internetipõhiseks teenusteks, kuid keskmine usaldusteenuste kasutamine on madal. Liikmesriikide vaheline digitaalne koostöö moodustab vaid 4%, mis näitab võimalikku suurt kasvupotentsiaali.

eIDAS-e määruse tähtajaks teostumine on tõenäoline, kuna valitsusasutustel on piiriüleselt omavahel lihtsam lähtuda juurutatud standardist, olemas on tehnilised vahendid ning kiire internetiühendus.

eIDAS määruse tähtajaks kehtestamist lihtsustavad juba olemasolevad toimivad süsteemid TSL, Stork 2.0, digiallkirja raamistik, riigisisene digiallkirjastamiskogemus, järjest enamate piirkondade internetivõrguga katmine, 4G levik, teadlikkus ning kogemus e-teenuste ressursisäästlikkusest, leviv digiallkirjastamise kogemus, mis tekitab sünergia ja liidab omakorda uusi teenuse kasutajaid. EL-i riikidest enim digitaalseid usaldusteenuseid kasutusele võtnud Eesti EL-i eesistuja staatus 2018. aastal võimaldab enam mõjutada piirideülest digitaalset koostööd nii valitsuse kui ettevõtete tasandil. Essee käigus uuritud määruse jõustumist mõjutavad tegurid ning valdkonnapõhine hetkeolukord EL-is võimaldab hinnata, et eIDAS määruse tähtajaline jõustumine on võimalik.

Essees on kasutatud alljärgnevaid allikaid:

Electronic Identity Application Guide http://eid.eesti.ee/index.php/EID_application_guide (10.12.2015)

ERR, A. Merkel kavandab USA-st eraldatud EL-i interneti loomist, 2013 http://uudised.err.ee/v/valismaa/3b706197-088f-42a3-9670-89a141300cd6 (15.12.2015)

EU Trust Service status List (TSL) Analysis Tool http://tlbrowser.tsl.website/tools/index.jsp (12.12.2015)

EUR-Lex, eSignature in the EU http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=URISERV%3Al24118 (15.12.2015)

Euroopa Komisjon, Digital Agenda For Europe, Progress by Country http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/progress-country (15.12.2015)

Euroopa Komisjon, Digital Single Market http://ec.europa.eu/priorities/digital-singlemarket/docs/dsm-factsheet_et.pdf (15.12.2015)

Euroopa Komisjon, EUR-LEX, http://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0910 (15.12.2015)

Euroopa Komisjon, List of Trusted List of Information as Notified by Member States https://ec.europa.eu/information_society/policy/esignature/trusted-list/tl-hr.pdf (15.12.2015)

Euroopa Parlament, USA NSA järelvalveprogrammid, järelvalveorganid eri liikmesriikides ja mõju EL-i kodanike eraelule, 2013 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B7- 2013-0337+0+DOC+XML+V0//ET (25.11.2015)

Eurostat, International Trade in Goods http://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/International_trade_in_goods (15.12.2015)

Friedman, U., The Atlantic, Begold: The World ‘s First Digitally Signed International Agreement http://www.theatlantic.com/international/archive/2013/12/behold-theworlds-first-digitally-signed-international-agreement/282582/ (29.11.2015)

Gregory, John D. Must e-signatures be Reliable? http://web.b.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=9dd72a23-a751-4a0b-af1f- 04af88f9821d%40sessionmgr113&vid=0&hid=102&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2 ZSZzY29wZT1zaXRl#AN=91514298&db=a9h (4.12.2015)

Halderman, J.A., Independet Report on E-voting in Estonia. https://estoniaevoting.org/findings/summary/ (20.11.2015)

Internet World Stats, http://www.internetworldstats.com/stats9.htm (20.11.2015)

Kaukvere, T., Postimees, http://www.postimees.ee/2915869/ansip-pakutud-asepresidendikohast-see-on-tunnustus-eesti-riigile (15.12.2015)

Langsted, L.B. Case Translation: Denmark http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=2c411cdc-b603-47c0- b31c-33dc949c470c%40sessionmgr113&vid=7&hid=102 (19.12.2015)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2014 https://www.mkm.ee/et/uudised/elkannustab-liikmesriike-uksteise-digiallkirju-tunnustama (15.12.2015)

McCarthy, N. Nowwhere Beats Europe For Fast Public WiFi http://www.forbes.com/sites/niallmccarthy/2015/06/05/nowhere-beats-europe-for-fastpublic-wifi-infographic/ (15.12.2015)

Norse Attack Map http://map.norsecorp.com/ (02.12.2015)

Pop, V. Euobserver, You can’t use 18th century law or a digital world. https://euobserver.com/economic/127800 (15.12.2015)

Stork 2.0, Secure Identity Across Boaders Linked 2.0 https://www.eid-stork.eu/ (12.12.2015)

Le Guilly, T., Case Translation: France http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=7b8811d2-13e4-4c88- b6ef-e1a8049b5dfd%40sessionmgr4001&vid=12&hid=4212 (18.12.2015)

What do you think?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *