Mõni aeg tagasi rääkisin tööpakkumisest kui turundusmeetmest – ehk siis, kuidas tööpakkumine on seotud ettevõtte imagoga samamoodi, nagu ükskõik milline muu infokanal.
99,99% turul liikuvatest tööpakkumiskuulutustest, nüüdsel ajal järjest rohkem just partnerlusotsingutest on endiselt umbisikulised, kuivad, emotsioonitud infolehed.
Tööotsinguportaalide stiilinäited, kuidas üks “õige” pakkumine välja peaks nägema on sarnased ning püsinud Eesti turul 10 aastat muutumatuna.
Oled isegi vast märganud, et värske pilk väljaspoolt valdkonda võib oma teistsuguse lähenemisega teemasse tabada märki täpsemalt kui seda vanad kalad teha suudaksid.
Viimaste aegade parim stiilinäide on Peep Lajalt, kelle kõikides väljaütlemistes lööb välja fresh-look, pilk väljaspoolt konnatiiki, kus ta otsib parimatest parimat partnerit start up ettevõtmises.
terv, teen kiire postituse, kui ei sobi, eks kustuta.
Ent, blogi on vinge, kuid oled disainiga puusse pannud, selles suhtes, et hele tekst mustal taustal on anomaalia.
Mõneks disaini elemendiks sobib, kuid kogu loetav tekst, mnja..
eks mõtle sellele 😉
Jumala õige jutt. Olles ise töötanud ka ühes värbamisettevõttes (peakontor UK-s, harukontor Eestis) oli see just üks tähelepanek, mis üsna kohe tekkis. Eesti töökuulutused on mõttelt sellised: “Kui sa arvad, et sobid meie sekka (aga mõtle ikka järele), siis võid ju kandideerida. Miks sa kohe palga kohta küsid? Sa ei tööta ju ometi (vaid) palga pärast!”, samas kui Suurbritannias lähenetakse töökuulutustele palju loomingulisemalt, need on ka tegelikult kutsuvad ja tekitavad ka tegelikult tunde, et oled meeskonda oodatud.
Tagasiside ühele kommenteerijale teemal “Tekstist tumedal taustal”. Musta ja valget tõde pole ning näiteks Londoni Chelsea Disainiülikoolis ollakse just arvamusel, et tumedal taustal valget teksti lugeda on lihtsam. Sellest ka põhjus, miks AutoCad joonised on valgete joontega tumedal taustal.
😉