Enneaegne skaleerumine Eesti tehnoloogiavaldkonna idufirmade näitel

Uurisin oma magistritöö raames idufirmade enneaegset skaleerumist, mis on valdkonna spetsialistide poolt (nt Blank, Ries, Furr, Patel, Graham jt) käsitlemist leidnud alles viimase seitsme aasta jooksul ning oli seni akadeemilise uurimisteemana ekspluateerimata. Uurimistöö käigus ilmnes, et enneaegset skaleerumist saab täheldada kõikide ebaõnnestunud idufirmade ning mitmede kasvufaasis olevate idufirmade tegutsemisajaloos. Uurimistöö praktiline väljund on töö käigus loodud enneaegse skaleerumise tunnuste ning vältimise tabel ning cross-case võrdlev analüüsi tabel, mis võiksid olla alustavale idufirmale väärtuslik infoallikas tegevuste planeerimisel. Töö analüüs põhineb 18. intervjuul – proportsionaalselt ebaõnnestunud, edukad ning investeerimisfondide ja kiirendite esindajad. Ilmnes, et ebaõnnestumispõhjustest ning tehtud vigadest ei soovita alati avalikult rääkida – 4 ebaõnnestunud idufirmat soovisid jääda töö raames anonüümseks.

Magistritöö avalikustatakse TTÜ digikogus juulikuu jooksul, kuid juba praegu saab sellega tutvuda siin: Enneaegne skaleerumine Eesti tehnoloogiavaldkonna idufirmade näitel. Magistritöö, Kairi Niinepuu-Mark (2018)

Tänan valimis osalenud intervjueeritavaid:

Juhan Aasaru, Raoul Järvis, Martin Villig, Norris Koppel, Allan Martinson, Rainer Sternfeld, Martin Rand, Rando Rannus, Rain Rannu, Heidi Kakko, Herty Tammo, Ivo Remmelg, Sven Illing ning 4 idufirma asutajat, kes soovisid jääda töö raames anonüümseks.

Kaitsmine toimus 01.06.2018, hinnati kaitsmiskomisjoni pool “suurepäraseks”, mis tõi mulle TTÜ magistrikraadi cum laude (keskmine hinne 4,767)

Retsensent Rein Riisalu hinnang töö sisule:

Teoreetilised/empiirilised lähtekohad: Teoreetiline käsitlus on töö tugevuseks ning autor veenab, et on piisava hulga asja- ja ajakohaste allikatega tööd teinud töö teoreetilise raamistiku fikseerimiseks. Põhimõisted on üldjuhul korrektselt defineeritud (erandiks on idufirmade ökosüsteemi mõiste mittedefineerimine kui p 2.
keskne termin) ning avatud ja muu taustsüsteemiga seostatud.

Uurimismeetodid ja andmed: Autor on valinud kvalitatiivse meetodi empiirilise uuringu läbiviimiseks. Meetodi valik on põhjendatud. Kiitust väärib uuringu metoodika arendamine autori iseseisva tööna teooria baasilt (lk 21 ja lisa 2); magistritöö ei eelda autorilt sellel tasemel panust. Autori metoodika ei ole küll
valideeritud, kuid on retsensendi hinnangul piisavalt korrektne enneaegse skaleerumise
korrektseks mõõtmiseks. Töö kõige suurem väärtus seisneb 18 intervjuu läbiviimises ja tulemuste analüüsis. Ilmselge ja märkimisväärne on siin magistrandi isiklik panus.

Uurimisprobleemi lahendamine/Uurimistöö analüütiline kvaliteetTöö analüütiline kvaliteet on kõrge. Autor on koostanud intervjuude transkriptsioonid, kasutanud kategoriseerimist tuginedes töö teoreetilisele osale, viinud läbi cross-case analüüsi, koostanud sildipilve (sõnapilve). Tulemused on seostatud teoreetiliste lähtekohtadega. Tehes kontekstuaalseid eeldusi töö eesmärgi osas (vt retsensiooni p 1), võib tõdeda, et töö tulemused on vastavuses töö eesmärgiga ja
uurimisküsimused said vastatud.

Juhendaja Mait Rungi, PhD hinnang:

Kirjanduse ülevaade sisaldab andmeid ülevaatlikult nii olukorra kohta maailmas kui ka kohaliku olukorra kirjeldust;
Selged valimi valiku kriteeriumid;
Valimisse suudeti kaasata ebaõnnestunud iduettevõtteid, mis on olemuselt tundlik teema ja raske kaasata;
Vastavalt uurimistöö heale tavale lähtuti töö teemale neutraalselt, poolstruktureeritud intervjuude käigus ei suunatud vastajaid turundusteemadele vaid anti vastajale võimalust tuua välja kõiki teemasid, sh. turundust;
Töö tulemusi on rikastatud intervjueeritavate tsitaatidega;

Analüüs on seotud varasema kirjandusega;
Head lisad (võrdlev cross-case analüüs);
Teema edasiarenduse olemasolu.