Aina täpsemalt määratleme toodete ning teenuste turundamisel oma sihtgruppi ning seda, kuidas teda mõjutada. Ainult brandingut tehakse turundusvahendite nappuse tingimustes järjest vähem – see on hetkel rohkem kaubanduskettide, autofirmade jm pärusmaaks. Kui oleme oma kliendisihtgrupi üksipulgi ära kaardistanud, siis sellest teadmisest ning viibimisest kliendiga samades veebikeskondades tingimata ei piisa, et ka nende südamesse tungides mõjutada
Näide, kuidas läbimõtlemata sõnum kliendile rikub ettevõtte imago. Klikke on selle ettevõtte veebisait kindlasti korralikult saanud – link kummalisele sõnumile liigub aktiivselt viirusturunduse teid pidi.
Lahe, et internetiturundust avastab üha enam ettevõtteid. Kui 2 aastat tagasi tegelesid kõik eestlased kinnisvara ostu-müügi-vahendamisega, siis praegu on alanud internetiturunduse kuldaeg. Reklaamirahad internetiturundusse tõusevad pöördvõrdeliselt printmeedia osa vähenemisega. Suure nõudluse juures ei ole halb meeles pidada, et kui kõik teevad ühte ning sama asja on edukas see, kes teeb seda teisiti. Internetiturundusest räägitakse Eestis
Mõni aeg tagasi rääkisin tööpakkumisest kui turundusmeetmest – ehk siis, kuidas tööpakkumine on seotud ettevõtte imagoga samamoodi, nagu ükskõik milline muu infokanal. 99,99% turul liikuvatest tööpakkumiskuulutustest, nüüdsel ajal järjest rohkem just partnerlusotsingutest on endiselt umbisikulised, kuivad, emotsioonitud infolehed. Tööotsinguportaalide stiilinäited, kuidas üks “õige” pakkumine välja peaks nägema on sarnased ning püsinud Eesti turul 10 aastat
Eestis on ikka veel suur osa veebiportaale, kes müüvad reklaampindu ajalise mahuga – neti, delfi, rate, kõikvõimalikud infokataloogid jpt. Müüvad, sest on ostjaid, kes ostavad ikka veel põrsast kotis. Enne reklaamiraha kulutamist oleks tark otsustada, kui palju ning mille eest ollakse valmis tasuma. Kas reklaamil on lisaks otsesele müügile veel teisi eesmärke, näiteks kliendi e-posti
Neil päevil on liikvele lastud filigraanne viirusturunduskampaania. Teadupärast toimib viirusturundus parimal viisil, kui tegu on täiesti pöörase enneolematu kiiksuga pakkumisega. Sellise infoga, mis levib kulutulena läbi Skype ning MSN rakenduste, mida edastatakse e-posti, telefoni teel, millest räägitakse tööle minnes ning töölt tulles autos, bussis, trammis ning mis sinuni järgmisel päeval jõuab samal teel, mille kaudu
Vaid juuli lõpuni on võimalik kvaliteetset veebimajutust saada 99 krooni eest 3 (kolm – !!??) aastat! Sellise pakkumise edastas Eestist pärit ja rahvusvahelisele turule suunduv start-up www.folderburg.com Kui sulle seda pakkumist ei saadetud, siis küsi endale ka sellist võimalust, kui sa just raha peale vihane ei ole 🙂
Äripäeva avasaidil asub isuäratav parajat küpsetust saanud lihalõigu fotoga reklaambanner. Mmmm…grillihooaja alguseks ei ole mahlastest suitsutatud lihalõikudest veel küllastust tekkinud. Reklaamil klikates näeb külastaja suurt teadet: koduleht on valmimisel, menüüpunktid avanevad pdf-na. Kui reklaampind on ettemakstud ning kampaania alguseks pole saiti käima saadud, siis tasub panustada ainult ühele minimalistlikule mikrosaidile pdf linkide ning pooliku infota.
Minuni jõudis üks lahe teade keskkonnast keskus.ee. Selle kasutajana sain üleskutse, koos teiste, silma järgi nii 200-250 inimesega testimaks uusi tehnilisi võimalusi keskus.ee -ga seotud keskkondades. Üleskutse oli uusi võimalusi testida, katsetada ning anda tagasisidet, lisaks natuke ka keskkonna võimaluste meeldetuletamist 🙂 Tõsi, seekord oli tegu saidi eestvedaja tutvusringkonnaga, kuid sama mudelit võib kasutada ka
Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride kohta. Odav, tasuta või mõne tuhande krooni eest tellitud veebisait ei pruugi olla üldse halb valik – lihtsalt on oluline teadvustada, kui olulist rolli veebisait sinu ettevõtte jaoks mängib: Värska autoremonditöökoda saaks ilmselt kenasti hakkama ka isetehtud saidiga edicy, weebly vm keskkonnas ning ei pea ilmtingimata omama