Veebisaidi kvaliteedi ning hinna kääridest

Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride kohta.

Odav, tasuta või mõne tuhande krooni eest tellitud veebisait ei pruugi olla üldse halb valik – lihtsalt on oluline teadvustada, kui olulist rolli veebisait sinu ettevõtte jaoks mängib: Värska autoremonditöökoda saaks ilmselt kenasti hakkama ka isetehtud saidiga edicy, weebly vm keskkonnas ning ei pea ilmtingimata omama ka oma domeeni.

Kui veebisait on aga oluliseim visiitkaart ning olenevalt valdkonnast peaks pakkuma kliendile ka erinevaid navigeerimis- ning tegutsemisvõimalusi, siis tasub küll kindla peale välja minna.
Jah, on legend, et veebisaidi eluiga on 3 aastat, kuid tark CMS-i ning disainlahenduse valik võimaldab vajadusel kergelt panna peale uue kujunduse, lisada lisamooduleid või kogu saiti vastavat vajadusele korrigeerida.

Kui tahetakse hea asja, siis tasub kaaluda konsulteerimist reklaamiagentuuriga, kes loob identity, kes vaatab saidi kasutajamugavust ja tehnilisi lahendusi loomingulisemalt vaatenurgalt ning võib pakkuda välja mõne innovatiivsema lähenemise kliendile või toodete esitlemisele.

Mitte kõik veebifirmad ei suuda anda kliendile vajalikku lisaväärtust.
Tean Eestis vähemalt ühte veebilahenduste loojat, mille loovjuht on tõsine tegija: tema loodud disainlahend on absoluutne meistriklass minuarvates. Küsi minult julgelt kontakte, kui soovid maailmatasemel innovatiivset ning samas nägusat veebisaiti.

Mis on lisaväärtus?

Lisaväärtuseks pean veebifirma võimekkust pakkuda tasemel infot ning konsultatsiooni, kuidas kliendi veebisait võiks paremini töötada ning kuidas vajadused oleksid innovatiivsemalt-mugavamalt-uudsemalt lahendatud; milliseid väärtusi, milliseid tegevusi, millist rolli, sõnumit ning kvaliteeti peaks veebisait kliendi äri jaoks kandma.
Võiks analüüsida sama valdkonna maailmatasemel tegijate veebilahendusi ning vaadata, kas ja milliseid lahendusi oleks mõistlik kasutada ja mida võiks veel paremini teha.
See etapp peaks olema põhjalik, et vältida töö käigus tekkidavõivad lahkarvamusi ning ümbertegemisi.

Liialt palju keskendutakse sellele, mida klient ise välja pakub – kas tegu on mugavusega või ei osata kliendilt äri visiooni kätte saada?
Kui mitteinformeeritud klient satub 2000 kroonise veebisaidi pakkuja juurde, siis annab see veebifirmale väga suure usaldusvõidu, kui kliendi tegelikke vajadusi analüüsides suunab veebifirma kliendi ka rahasmõõdetavalt kallimate ning keerukamate lahenduste teenusepakkuja juurde.

Võimalda kliendile seda, mida tal vaja on

Veebifirmadel, kel pole odavamaid/kalleimaid lahendusi pakkuvaid tütarfirmasid, tasuks teha koostööd: erilahendusi pakkuva kõrgema hinnaklassiga veebifirma ning soodsaid kiiremaid lahendusi pakkuv tegija.
Eestis on selline mudel kasutusel HansaNet-i ning Web2 vahel, kindlasti on selliseid koostöömudeleid veelgi kasutusel.
Sellisest koostöömudelist võidavad kõik: rahul klient ning seda rahulolu pakkunud ning ka ise saanud kaks veebifirmat.

dt. ee blogikandele lisaks ühe olulise osana veebiprojekti loomisel sisu struktuuri ülesehituse. Selle loogilisus ning selgus on üks veebi kasutajasõbralikkuse kriteeriumeid. Mitte väheoluline ei ole ka veebisaidi ning külastaja omavahelise suhtelimisvalmiduse tähtsustamine.
Kas veebitegijad arvestavad viimaste trendidega, kus külastatavaimad ning ärile suurimat tulu toovad veebisaidid sarnanevad järjest rohkem näiteks Wikipeediale: kus kliendid – külastajad on kaasatud sisu loomisele, ettevõtte veebisait on samastunud oma kliendiga. Selline kahepoolne suhtlemine mitte ainult ei seo kuldsete käeraudadega klienti veebisaidi külge vaid annab ettevõtte ärile uue hingamise.

Andja-võtja/pakkuja-tellija veebimudelist on mõneti keeruline välja tulla. Töötav lahendus ei pruugi sõltuda ainult tehnilisest lahendusest – võime lisada polli, tagasiside vormid, uudiste või blogi kommenteerimise ning lisamise, sõpradele soovitamise ning RSS võimaluse, kuid veebisait saab selliselt käima minna vaid siis, kui veebisaidi tellinu võtab nende rakendustega tegelemist oma igapäevase turundustööna. Tühjana seisvad kommentaaride, kliendi referentside jms moodulid toimivad pigem vastu, 3 vastust püstitatud pollile ei tee samuti head.
Seega tuleb veebifirmal erinevaid lahendusi väljapakkudes kliendile teadvustada, mida sellised võimalused tähendavad ning kuidas neid töötama panna.
Kui klient blogimise, pollide püstitamise, kliendi tagasiside saamise jms osas on suhteliselt ükskõikne ja seda kuidagi äri jaoks vajalikuna ei näe, siis on targem need rakendused ka panemata jätta, kuid perspektiivi mõttes tasub nende lisamisvõimalus alles jätta ja sellest ka klienti teavitada.

Pole harv ka juhus, kus kliendi vajadused projekti käigus suurenevad või tema esialgne nägemus ning soovid muutuvad. Ilma igasuguste pingeteta saab sellised olukorrad lahendada, kui kliendiga piisava intervalliga suhelda ning varasemad kokkulepped on fikseeritud ja võimalike lisatööde puhul tegevusi(arve lisatööde eest) ettenähtud.

1 kommentaar